Ajalugu

Kui Tapa alevik tekkis ja siia palju raudteeametnikke kogus, kes apostlikku usuhäält oma südames armsaks ja kalliks pidas, siis oli esimestest muredest: "Saaksime aga omale kiriku, kust voolaks meile Jumala lunastavat armu ja pühitsetust nendest allikatest, mida Jeesus on meile avanud!" Kogudus oli loodud juba 2. jaanuaril 1895. aastal. Ka paljud eestlased tulid püha apostliku usu tõevalguse juurde oma hinge soojendama ja kinnitama. Nõnda täituski kõikide püha soov õige pea. Kiriku nurgakivi panek toimus 2. septembril 1901. aastal. Tapa alevikku kerkis kaunis kirik, mis 13. juunil 1904. aastal uskliku rahvale õnnistuse allikaks ja pühitsetud püha Kristuse Eelkäija Ristija Johannese auks ja mälestuseks.
Uue kiriku pühitsemist toimetas Riia ja Miitavi ülempiiskopp Agasangel. Kaasa teenisid Riia piiskopkonna peakiriku tegevuse korraldaja ülempreester Nikolai Leismann ja preester Ellius Verhoustinski, kes oli preester-hooldaja Varlaam Verhoustinski isa.
Esimese preestri Kirill Jansoni kõrval olid esimesed köstrid M. Frisch ja Th. Gilärovski. Enne kiriku valmimist peeti jumalateenistusi raudteelaste kooli ruumides.
Kiriku arhitektuuris ega tema varanduses midagi iseäralise tähelepanu väärilist ei leidu, peale marmorist kunstlikult raiutud altarilaua.

Aasta 1934:
Koguduse liikmete arv on 700 ümber ja piirkond, kus nad elavad on väga laialdane, 15 - 20 kilomeetrit igale poole. Esimeseks hingekarjaseks, kes koguduse avas ja kiriku ehitas, oli ülempreester Kirill Janson, 21. jaanuarist 1895 kuni surmani 20. juunil 1925. (Kirill Jansoni matmispaik ei ole tänapäeval enam säilinud, vaid üksikuid viiteid saab vanadest lehtedest: 25.08.1934 aasta ajaleht "Tapa Kaja" kirjutab Hans Koivast ja kolmest tundmatust sõdurist, kes on maetud vene kalmistule ning mainib muuseas:
"Wennaste hauale on maetud ka preester Kirill Janson." Üks vana kristlik ajakiri teadmata aastast kirjutab: "20. juunil 1925.a. lahkus surma läbi kauaaegne koguduse hingekarjane ülempreester Kirill Janson. Tema kalmule on nõukogu ilusa risti püstitanud.")

Pärast seda olid hooldajad preestrid: Karp Eberling 1925 - 1928, Konstantin Gustavson 1928, Karp Ustav 1928 - 1932, Johannes Ümarik ja munkpreester Paavel Gorshkov 1932 - 1933, kes kordamööda kogudust teenisid, üks eesti-, teine vene keeles. 1933. aastast kuni tänini hooldab kogudust preester Ellius Verhoustinski.
Praegune nõukogu koosseis on: esimees Ivan Ivanov, kirikuvanem Nikolai Tamm, liikmed on A. Martschinkevitsch, Aleksander Miller, J. Aamann, A. Feodorov, A. Jakobson, E. Solovjeva ja auliige Vassili Astanin. Tänuväärt tegelane on koguduses on V. Hasov, kelle juhatusel juba mitu aastat laulab kirikulaulu armastajate koor, peale selle täidab ta ka köstri kohuseid - kõik tasuta.

Meelde peab tuletama koguduse nõukogu juures asuva Naiskomitee tegevust, sealhulgas ka praeguseks ajaks surnud nõukogu esimehi, Peeter Landsbergi (surn. 23.02.1933) ja A. Tamme (surn. 09.09.1933). Nende tegevusel ja Naiskomitee tegelikul toetusel toimiti kiriku juures 5 aastat tagasi põhjalik remont.

Tapa Ristija Johannese ehk Tapa Apostliku Õigeusu kirikus teeninud vaimulikud:
1. Ülempreester Kirill Janson 1895 - 1925
2. Preester Karp Eberling 1925 - 1928
3. Preester Konstantin Gustavson 1928
4. Preester Karp Ustav 1928 - 1932
5. Ülempreester Joann Ümarik 1932 - 1933
6. Munkpreester Paavel Gorshkov 1932 - 1933
7. Preester Ellius Verhoustinski (Andre) 1933 - 1940
8. Ülempreester Ellius Andre 1941 - 1952
9. Igumen Laatsar (Sarvi) 1952
10. Preester Pavel Katus 1952 - 1958
11. Preester Vladimir Zalipski 1958 - 1969
12. Ülempreester Vladimir Zalipski 1969 - 1971
13. Ülempreester Vassili Poljakov 1971 - 1974
14. Ülempreester Konstantin Kaus 1974
15. Ülempreester Teodor Bleve 1975
16. Ülempreester Aleksander Tarkmees 1975 - 1979
17. Preester Aleksander Muhhanov 1979 - 1981
18. Ülempreester Vjatšeslav Selivertsov 1981 - 1991
19. Preester Aleksandr Ivanov 1991 - 1999
20.Preester Leonid Konoštšjonok 1999 -